Oi, kuidas ma ei taha hommikuti üles tõusta...
Oi, kuidas ma ei taha tööd teha...
Oi-oi-oi, kuidas ma tahan, et oleks soe ja saaks varbad murusse või rannaliiva torgata...
Aga kui see lõputu laiskus välja arvata, siis olen roosa ja rõõmus ja rahul...
Paar pärva tagasi lasin õhtusöögiks Pappa pizzas pitsad kaasa pakkida, võtsin kodus pokaali punast veini, närisin pitsatükki juustu venitades kõrvale (sõrmede vahelt, sest nii maitseb hea)ja siis tuli meeeeeeeletu Itaalia igatsus peale... Panin silmad kinni ja kujutasin end Itaalia pitsaristorantesse, tuuleke merelt juukseid sasimas ja päike silmi kissi sundimas... Mmmmmmmmõnnna!
Küll on hea, et unistamine raha ei maksa:-))))
No comments:
Post a Comment