Viimatine meeleheide on kuhugi kadunud, ilmselt olen ise ka natuke tubli olnud ja tal minna lasnud... Jõuluaskeldusi olen tasapisi teha saanud, kardinad vahetatud, küünlad õuekuusel säramas, lastel päkapikurõõmu silmad täis... Ja esimene jõulupidugi peetud... Tööl on koormus piisav, õues on lumi ja Laps saab terveks... Läheb ehk homme aedagi... Teine läheb niisama ja hea meelega!!! Polegi nagu millegi üle kurta... Selline seisund pidavat küll kähku üle minema, aga pole hullu.... Saame hakkama...
Olen siin mõtisklenud laiendatud perekonna väärtuste üle. On ikka tore, et meil on vanaemad ja vanavanaemad, kes tulevad nõu ja jõuga appi... Vahel võib ju kiruda, et no küll nüüd targutavad, aga nii hea on teada, et lapsed on turvaliselt hoitud, toidetud ja enamasti on kodugi peale vanaema äraminekut korram kui enne... Mida me küll ilma memmedeta teeksime? Aitähh, et olemas olete ja meie elu lihtsamaks teete;) Kuigi te kunagi neid ridu ei loe, usun, et mõtte jõud on tugev ja soojendab teie südant salamisi!
1 comment:
Ooo püüühaaa jõuluaeg :) mina näiteks ei saa aru miks kõneldakse jõulumasendusest. Minul läheb ka iga edasise päevaga tuju justkui paremaks. Eks aega veel on muidugi :P aga naudime kuni antakse :)
Post a Comment