Suvi 2012

See jääb meelde kui vihmapühade suvi...
Puhkuse ajal:
Külastasime korraks Rootsit (ja kiirjooksu ei maksa unustada!!)
Tegime väikse põike Võrumaale, kahjuks küll ilma Rassuta, kes otsustas, et ta on selle jaoks liiga vana (10, eksole!!)
Kuulasime Marek Sadama ja Tõnu Laikre etteastet
Pidasime lastekodu uute majade sarikapidu
Kaneelisaia lõhn (kui te teaksite, kui hea on kaneelisai koos keefiriga, ic-ic-ic, loe edasi, saad aru)
Lugesin mitmeid mõtlemisvõimet mittevajavaid raamatuid
Mõni kalalkäik
Üks indiaanisaunahetk (seni vaid üks!)
Üks metsmaasikaunistus
Mõned maasika vahukooretordid
Mõni väike jutuajamine mõne vahva sõbrannaga...

Esimest korda tegin pestot - see oli täitsa hea...

Ja siis kõigile sõpradele tähtis teade ka - nüüd, tõepoolest nüüd ma ütlen, et kuumus las tuleb järgmisel aastal. Sel suvel soovin hüva meelega jahedust ja väikest vihma... Loputan selle alla klaasi (või kahe) keefiriga ja näksin hajameelselt värskeid keedukartuleid kurgi-hapukooresalatiga...

Meie pere ootab oma kolmandat mereröövlit (või printsessi, seda ju veel ei tea). Igaks juhuks kutsutakse mu kõhunaha all kükitavat konnakest Ristopoeg - Roosiks.

Olen parasjagu hajameelne, mõnevõrra tujukas, väga unine ja öögin õhtuhämaruses, nii kella 21 ja 23 vahel:) Siis ei tasu tülitada:)

Tähtaeg 14.-15. veebruar... Loodan, et tuleb muhe ootamise aeg:)

Ilusat ja head teile, kullakesed!

PS! Ega röövlikari ju mu õrna seisundit vääriliselt mõista - kui esimest korda öökima jooksin, kuulsin köögist mürisevat naeru. Asja uurdes selgus, et noorim oli issile ja vennale tähtsalt teatanud: Noh, nüüd oksendab seal tite välja! Ela siis sellistega ja ole sulnis!!

Suvi käes...

Viimasest postitusest on juba ilmatu aeg möödas... Märtsi pori on asendunud imekiiresti kasvava muruga, kevadlilled hakkavad lõhnamist lõpetama ja kõik valmistub suureks suveks... Eile, 10. juunil avasin oma selleaastase suplushooaja, erakordselt hilja muidugi, aga pole hullu... Inglismaal käisin ja see oli väga vahva muretu reis koos imetoreda seltskonnaga... Hilinemine, komspud ja pakkimine, püssid kingad ja Liisu tehtud make up jäävad meelde. Veel fish and chips ja punavein ja Inglise pubi, seened juustuga ja Riita, kes muffinit kahvliga vägistab... Romantilised komöödiad ja pikad ööd... No oli vahva... Laste järgi tuli kole igatsus peale... Eks mehe järgi ka ikka:)Ja kodu, kasside ja lillede järgi... Meedaiaga olen saanud suhelda nii, et kuku pikali, mõni on ikka suht ebameeldiv kogemus ka olnud... Tööd on nii palju, et kuku pikali... Siseministeeriumi audit hakkab lõppema, majadel oli täna nurgakivi panek, paari ndl pärast peaks sarikapidu olema... Majasisene planeerimine ja korraldamine võtavad võhmale... Aga, küll saab... Ikka ilusat!

Kevad tuleb...

....Kasteheinal voolavad veed ja pritsib pori. Justkui imeväel on tekkinud majaserva lumikellukesed ja tulbininad... Imeline...

Küll aga pole nii tore see, et kevadtuul on pisipoja maha murdnud. Emmel-issil mõlemal pingeline tööaeg ja lapse põetamine jääb unarusse. Hommikul istus ta peale 14 h und (selle lapse 8 aasta unerekord) jalad sinepivannis, aurumasina mask ees ja teetass näpus nagu üks terviseprotseduuride piinakambri vaevatud ohver... Aga ju saame hakkama nii tööde kui tervisega...

Parim ravum laste abistamisel on emme kaisus tudumine ja viimased ööd olen seda rohtu lahkelt jaganud. See on väiksest saadik nii olnud, et kratsin lapse hästi enda lähedale ja panen oma naha vastu last ja kõik mured saavad lahenduse... Tekivad küll uued, näiteks väsinud ja vaevatud ema, aga see on lapse haiguse kõrval õige väike mure...

Homme siis Rakverre - kõigepealt organisatsioonikultuuri koolitus ja neljapäeval ühenduse üldkoosolek Vinni perekodus. Esimest korda pean seda päriselt juhtima, olen pidanud ette valmistama ja korraldama ja no ütleme nii, et see on olnud oodatust tohutult rohkem aega ja energiat võttev...

AGA, eks saame teada, kuidas see välja tuli:)

Hoidke end nohu eest ja nuusutage rõõmuga kevadlõhnu...

Puhkus hakkab läbi saama...

ja ma olen sellest ikka täitsa väsinud kohe.

Nagu öeldud, esmaspäeva tegin tööd ja päris korralikult kohe.

Teisipäeval hambaarst ja siis Eda, Aik ja omad poisid ning kimasime Pärnusse Terviseparadiisi. Mees pidi koju jääma, temal vaja tööd teha. Saigi vast paremini teha, kui meid viuksumas ja tähelepanu nõudmas ei olnud. Vedelesime tundide kaupa vees, nii 6-7 h päevas. Kosest allalaskmised, saunatamised, metsikud hüpped, bowling, söök ja õige vähe jalutamist mahtus nendesse pea kolme päeva.

Kõigi kolme poisi lemmikatraktsioon oli väga kõrge platvorm, millelt vette karata. Läks Kaarel siis Eda juurde ja küsis, kas ta võib sealt päkki hüpata? Eda ei lubanud. Poiss pani pea viltu ja ütles- ehh, Kai ka ei lubanud?! Aga ikka oli vaja üritamas käia! Nagu ma lubaks 8 aastasel 4 meetri kõrguselt tagurpidi saltoga alla karata...

Neljapäeval siis koju tagasi, reedel lastega Tartus ja kodus... Täna ootamas venitustrenn Tammekal, õhtul Raula sünnipäev ja siis ongi veel vaid homne päev, mis ilmselt möödub koristamise tähe all. Kust saaks küll hea haldja, kes korra nädalas majapidamise üle käib? Või kuidas saada meespere ka natukenegi koristama? Njahhh...

Aga ma hakkasin tegema seda, mille kohta Agur viimati küsis, kas ma seda ka teen? Siis pidin häbelikult tunnistama, et ei tee. Nüüd siis natuke teen:))

Järgmise nädala kolmapäev-neljapäev mööduvad Rakveres ja Vinnis ühenduse asju ajades, esmaspäeval on volikogu ja reedel kohtumine käsitööettevõttega, kes LKsse panustada soovib. Igav ei paista hakkavat...

No ja teate, märts on käes. Rändlindudel hakkavad siis tiivad sügelema. Küll tahaks lennata... Aga vist ikka ei saa, kui just väike surts Britanniasse, Riitaigatsus on suur...

No ja kevad ka tuleb. Energiatase on mul kasvanud meetrikese kõrgemaks ja see aitab läbi närida nii siseminni auditist, majaehitusest kui personaliküsimustest tööl...

Olge ikka paid...

Puhkus

Nii lihtne see ongi:)
Terve väärtuslik nädal:)

AINULT ühe päeva pean teadaolevalt sellest puhkuseajast tööd tegema:)

Naeratage:)

Jälle hakkas kiire...

Nüüd olen küll juba jälle liiga palju asju endale kaelale võtnud ja tundub, et neid sajab üha alla kui seeni peale vihma... Need küll ei saja alla vaid ülespoole, aga siiski...

Igatahes pani abikaasa ka kohvri kokku ja sõitis kolmeks päevaks Brüsselisse asja ajama. Ja see annab mulle erakordse võimaluse veeta rohkelt kvaliteetaega pojapõnnidega. Mitte just rohkelt, aga natuke ikka:)

Järgmise asjana leian endale superviisori ja hakkan käima aegajalt auru välja laskmas:)

Täna saadan majast välja oma esimese lapse. Selle, kes siia majja "minu ajal" esimesena saabus... Ma soovin, et tal läheks kõik üha ilusamaks ja paremaks! Mäletan nii hästi seda suvepäeva, kui põnn politseionu sülest mulle üle anti - natuke kriim, natuke kahtlustav... Ei osanud süüa, kõnelda ega puhtust pidada, kuigi oleks juba selle aja peale oskama... Täna läheb siit välja tegus ja krutskeid täis poisinaaskel... Ja see ongi hetk, mil saad uut jõudu juurde...

Praegu kõik, juhe umbes:)

Naistepäev

Las olla meil siis ka oma päev. Tegelikult me oleme ju väga-väga tähtsad ja kõik võimalused halli argipäeva keskel leida tähistamist ja tordilõiku väärivaid sündmuseid tuleb alati usinalt ära kasutada.

Olen saanud üllatust, rõõmu, süsivesikuid, häid soove ja mõne argliku kalligi:)

Mulle meeldib olla naine. Kõigest vingumisest ja halast olenemata. Muidugi mõtlen ma mõnikord, kui äge oleks olla MEES, kui palju lihtsam oleks elu meie arhailises ja patriarhaalsevõitu ühiskonnas - lähed nagu tank ja teed oma asjad ära ja tehtud need siis ongi!

Samas tõstab aga mingi ürgnaiselikkuse alge pead ja nõuab õrnust, headust, hoolimist, kannatlikkust, soojust, turvalisust, roosat värvi, andmisrõõmu, kirglikkust, romantikat, udujutu sulla-mullat, nostalgitsemist ja käestkinnihoidmise tukset peopesas...

Ohh, täna olen rohkem naine... vahetasin hommikul enne väljatulekut teksadki seeliku vastu... Noh, et oleks nagu teisem tunne...

Ilusaid naisi meie maale, igatpidi ilusaid - nii silmale kui kõrvale...