Aktuaalne

Juhised, kuidas anda kassile tabletti
1. Võtke kass kindlalt kätte. Asetage tema pea oma küünarnukile, täpselt nagu hakkaksite lapsele lutipudelit andma. Ümisege rahustavalt: "Tubli kiisu..." Pillake tablett kassile suhu.

2. Tooge kass laelambi otsast ja tablett diivani alt ära.

3. Kasutage sama protseduuri nagu p.1, aga hoidke kassi esikäppasid vasaku käega ja tagakäppasid parema küünarnukiga kinni. Pistke tablett kassile parema käe nimetissõrmega suhu.

4. Tooge kass voodi alt ära. Võtke pudelist uus tablett. Pange vastu kiusatusele võtta uus kass.

5. Toimige jälle nagu p.1, aga kui kass on teil kindlalt haardes, istuge tooli servale, toetage oma rindkere kassi peale, tõstke oma parem käsi vasaku küünarnuki juurde, avage kassi suu ülalõua kergitamise teel ja pistke tablett sisse — kähku! Kuna teie pea on põlvede vahele surutud, siis te ei näe, mida teete. Vahet pole.

6. Jätke kass kardina külge rippuma ja tablett endale juustesse.

7. Kui te olete naine, siis nutke üks tubli peatäis. Kui te olete mees, siis nutke üks tubli peatäis.

8. Nüüd võtke ennast kokku. Kes siin lõppude lõpuks peremees on? Tooge kass ja tablett. Võttes sisse asendi 1, öelge karmilt: "Kes siin lõppude lõpuks peremees on?" Avage kassi suu, võtke tablett ja... ups.

9. Sellest ei tule midagi välja, eks ju? Istuge maha ja mõelge. Ahhaa!

10. Komberdage pesukapi juurde. Tulge tagasi suure rannalinaga. Laotage lina põrandale.

11. Tooge köögilaua pealt kass ja lillepotist tablett.

12. Asetage kass linale ühe otsa lähedale nii, et tema pea ulatuks üle lina pikema serva.

13. Suruge kassi esimesed ja tagumised käpad tema kõhu vastu. Ärge andke järele kiusatusele kass laiaks litsuda.

14. Keerake kass lina sisse. Tehke kiiresti, aeg ja tabletid ei oota!

15. Võtke asend 1. Suruge kassi lõuad laiali.

16. Pistke tablett kassile suhu ja lükake kergelt sõrmega takka. Voila!

17. Tõmmake tolmuimejaga (kassi) karvad kokku. Plaasterdage (enda) haavad.

18. Võtke kaks tabletti aspiriini ja heitke pikali.

Tita...

Meie väike kassipoeg Milti... Leidlaps, kes oma mängude ja pugemistega juba suvel meeli ergutas.

Kadus ära ühel päeval. Kolmandal oli tagasi trepile ilmunud.

Värises, tuikus, pea liikus küljelt külejele nii tugevalt, et limpsida ega pala haarata ei saanud. Kõndimine oli enam kui vaevaline.

Hirm hakkas, polnud midagi sellist iial näinud. Ta nimi oleks võinud olla KAOS.

Süles hoides ja pead fikseerides sai pisut süüa, aga liiga vähe, vaatasin, et hakkab käest libisema see hingeke.

Meie piirkonna loomatohtrid Lüüdik & Kalja OÜ. Mees ja naine. Kõne kl 9.32 naise telefonile, aga vastab mees*: ei, täna ei saa, jah, ma tean, et reede, aga kõik ajad on täis, juba niigi oleme vahele võtnud ja kauem lahti.

Aga ta sureb äkki ära...

mees: heaküll, ma räägin teise arstiga. OK, tooge kl 10, jääb mõneks tunniks jälgimisele.

Tööl, vaja kassikohvrit, poes ei ole, apteegis saba, kl 10 on tööl koosolek, saan kohvri, koju, kass, kliinikusse, teel kõned tööle, alustagu teised külalistega...

Loomaarst - oi-oi-oi, mis toimub! Mis tal juhtus? Prognoos väga halb, aga ei ütle midagi, kohtume kl 13.30 uuesti.

Pisar, tööö, kohtumised, töö, kliinik.

LoomaArst - pole midagi sellist näinud, lisaports ussirohtu, tilgutid, vitamiinisüst...

Teadvus - ei panda magama!!! Pisar...

Koju - poputamine, toidad süles, gramm grammi haaval, tilk piima, sooja, aitad potile, hoiad kinni, et ei kukuks maha, kraabid ise liiva peale... Loomake väriseb, tudiseb, halab, aga ainult põrandal... Süles nurrub, tänulikult, õnnelikult...

Kaks päeva hiljem... Tuigerdab ikka, aga kaos on kadunud, sööb ise, joob ise, asjad ajab ise korda. Kogu pere hallitab, teleriees istujal on Tita süles, diivanilt ja voodilt aitame Tita alla, õhtul paneme pessa tuttu ja välistame kõikvõimalikud kukkumiskohad... Trepp on barrikaadide taga... Meie Tita:)

Nädal hiljem LoomaArsti juures - ei süsti, ei muret, saame kiita ja hakkame edaspidi pikka aega prednisoloni rohtu võtma. Tõenäoliselt on Tita kaotanud osa või kogu oma nägemise... Põhjus teadmata. Hommikul püüdis kellegi varbaid maha murda... Pisar... mitte valust...

Jah... Nüüd on ta Tita... kas saab kunagi veel Miltiks, eks seda näitab aeg...

* naine tunnistas hiljem, et lasi mehel vastata, sest mees oskab paremini "EI" öelda. Ja oli rõõmus, et mitte seekord....

Nagu näha

ei ole internet mind alla neelanud. Tegemisi on kuhjaga ja ei raatsi vabamaid hetki ekraani ees veeta...
Loen, et sõber tahaks võtta aega, süveneda, olla rahus ja teha asju järgemööda.... Ise tahaks ka! Tahaks sättida ennast ja enda ümbrust, ilma kiirustamata lõpetada õhtul õigeaegselt töö ja astuda rahulikultvälja...
Valikute teema, eksole... Kuskilt läheb piir isikliku ja professionaalse vahel, kuskil on tegematajätmisel tagjärjed... Tegemisel samuti...

Ja tegelikult... tegelikult olen ma nii õnnelik... Mul on oma tee, mida käia, omad viidad, millelt rada lugeda... Ja nagu padjaklubis ennustati: mul on sõnnikukuul, mida veeretada päikesetõusu poole, et järeltulijad õnnelikud oleksid.... Või umbes nii.... Pere on vahva ja tubli ning sõbrad ainulaadsed, ükskõik kui harvad on kontaktid....

Selle viimasega haakub hästi see, et eile avati LK uute majade projekteerimishange. Kui kõik sujub, siis on 6 kuu pärast oodata ehitushanget ja suvel ehitust, näis, kas puhkust ka saan:-) See kõik saab olema niiiiiiii põnev ja huvitav, et suurenenud töökoormust ja isiklikku küündimatust ei oska veel kartagi... Te ju lohutate mind, kui need suure kolinaga kaela langevad... eksju!

IME

Saadan esimese läkituse Kasteheina pere kohta Kasteheinalt:)

Kuna armas ÄMM on emigreerunud ja britanniasse põrutanud, siis tõime tema KÕU enda majapidamisse kõmisema ja näe, töötabki. Minu itimehekogemused lasid ilma igasuguste probleemideta kõik juhtmed õigetesse kohtadesse torgata ja voilaa!

Nüüd lasen mängusõltlase toolile, ta istus juba siis laua taga, kui arvuti ise veel autos oli ja teadustas, et kohe läheb lahti:-)))

Seega, Kasteheina on kaardil:)

Tegevusaruanne

Eelmisel nädalal käisin Jurmalas konverentsil ja see oli väga vahva:) Sõitsin laenuks saadud GPSiga ja tädi juhatas meid kenasti läbi suure linna:)

Aga äge päev oli laupäev.
Käisime kõik neljakesi Saadjärve sügisjooksul ja tegime kepikõndi 16,7 km. Poisid küll sõitsid ratastega, aga olid meiega koos ikka:) Hille kõmpsis ka usinalt. Väga vahva oli. Töll küll kippus ära väsima, aga eks ämmgi ergutas meie lapsi, kui need väiksed olid: kui kõndida ei jaksa, eks sa siis jookse:) Nii egutasime tedagi. Uhked särgid kirjadega ELVA EI OLE ENAM KAUGEL köitsid kõigi möödujate tähelepanu ja saime hulgaliselt kuulda, kui valel suunal me ikka astume:)

Peale seda asusime minema kinno. Step Up 3. Hip-hoptants jm. Ekraan ütles, et nemad seda alla 12 aastastele ei soovita ja kõik peavad täispileti ostma.... See on 90 krooni nägu.....
Läksime siis Cinamoni ja seal saime lastele 40 kroonised ja endile 65 eegused piletid ja kokakoola oli nagu maast leitud:) Film ise oli vahva ja tõeline lastekas. Rassule meeldis ja mulle ka, Kaarel jäi uniseks.... sest...

...filmi oli vaja oodata üle kolme tunni ja me lihtsalt tegime Auras aega parajaks. See oli vahva, mulistasime seal ja saunatasime ja käisime soolatünnis jne. Äge.

Peale kino olin siis kindel, et kukun varsti surnult maha ja teatasin, et nüüd on kõik, mina süüa ei jaksa teha. Lõpetasime õhtu Mägra pubis Elvas. Lastel oli jaksu kõiki filmis nähtud trikke (seinu, laudu, toole jm pidi jooksmine, hüppamine, kukkumine, hundirattad ühel ja kahel käel jm) omal nahal järgi proovida ja me lihtsalt tegime näo, et oleme seal kahekesi ning meil pole aimugi, kelle lapsed need on:)

Uni tuli magus:)

Ja töönaädal on alanud kiirelt ja pingeliselt. Küll kuidagi ikka saab:)
Kallid ja hoidke ennast, eks!

Miks merevesi on soolane?

Just seda küsis Rasmus minult mõne aja eest. Rääkisin midagi üsna umbmäärast ja küsisin geograafilt nõu. Ta ei teadnud, aga tegi lisatööd ja saatis allolev info... Aitäh, Kadri! Panen siia kirja, et kui kellegi lapsed küsivad, siis saate kohe oma tarkusega hiilata:))

Miks merevesi on soolane?
Vesi on suurepärane lahusti. Mitmesugused maakoore koostisse kuuluvad kivimid lahustuvad vees. Kuid isegi parimad lahustid suudavad lahustada ainult teatud koguse ainet. Maakoore koostisse kuuluvad silikaadid lahustuvad äärmiselt vähe. Maailmameri lahustab neist vaid tühise osa. Selle tulemusena kõva maakoor ei lahustugi, ükskõik kui palju meri seda ka ei uhuks. Maakoore mõned mittesilikaatsed komponendid võivad vees küllaltki suures koguses lahustuda, enne kui vesi neist küllastub. Nii näiteks on tavaline keedusool hästi lahustuv. Kui vesi on sulatanud niipalju soola kui ta seda suudab lahustada, siis tekib 35 %-line soolalahus.
Maakeral ei saa olla merd, mis koosneks üksnes puhtast veest; uhub ta ju välja ja lahustab maakoores sisalduvaid aineid ning seepärast sisaldab ka merevesi alati hulga lahustunud aineid. Kuna keedusool on üks kergemini lahustuvaid maakoore osi, siis pole midagi imestada, et merevesi on üsna soolane. Maakoores ei leidu küll nii palju soola, et küllastada kogu merevett. Kaalulises koguses sisaldab merevesi 3,45 % lahustunud aineid, millest 4/5 langeb keedusoola arvele. Kui me tõstaksime kogu maailmamere vee hiigelkatlasse ja keedaksime seda kuni vee täieliku aurustumiseni, siis jääks katla põhja 50 000 000 000 000 000 tonni tahket ainet, mis vees oli lahustunud olekus.Sellest piisaks, et katta 50 USA suurust territooriumi 2,5 km paksuse ainekihiga. Et sool moodustab sellest tahkest ainest 80 %, siis järelikult leidub merevees 40 000 000 000 000 000 tonni soola. Kuidas sai sool merevette? Kas oli see juba algusest peale soolane, kui tekkis Maa ja moodustus maailmameri? Või koosnes maailmameri esialgu magedast veest ja hakkas alles hiljem oma põhjast ja kallastest soola tasapisi välja lahustama? Või oli veel mingi kolmaski võimalus? Seda peame alles järele uurima.
Isaac Asimov "Seal kus lõpeb Maa" Tallinn, "Valgus" 1982

Situatsioon

Naine teeb lastele enne tuttuminekut võileibu, paneb kõrvale ka kohukesed ja arvab, et see on õhtuampsuks väga hea. Lapsed rahul.
Tuleb mees. Teatab: Ma planeerisin need kohukesed hoopis homseks!
Naine seletab lastele, et saate kohukesed homme, võtame täna hoopis jogurtit. Üks lastest saab kurjaks, aga lepib lõpuks peale veenmist ja selgitustööd.
Mees ütleb seejärel: Sa võid need ju neile täna ka anda, kui homseks uued ostad.
Naine ei hakka lapsi veenma, et jogurti asemel võib ikkagi kohukest saada...

Mida nad küll tunnevad? Ja miks?