Ehh, nagu ikka pisut aega peale aastavahetust sain ka seekord veidi vanemaks... Erilist märki ega suurt TUNNET sellega kaasas ei käinud... Küll aga ohtralt külalisi ja toimetamist... Jansa, hüatsindid õitsevad ja on helesinist värvi:-))
Kodus on lood nagu nad ikka on, kui kõigil on palju tööd ja kiire ka... Väiksem poiss köhhab hoolega ja sai täna meie jumaliku vanaema juurde komandeeritud... Ämm on ikka superleiutis, ei väsi ma kordamast... Kuna tema poeg tahab käia trennis, mis toimub just selsamal ajal, kui minu mitu aastat kestnud (mitte just mitu aastat järjest, aga saate aru ju küll) flamenkotunnid, siis peaksin mina oma kõpsimisest loobuma, sest lapsed ei jaksa 2,5 tundi kuskil koridoris rahulikult mängida... Tahaksid hoopis poole trenni paiku kossama keerata... Noh, aga kallis Liivi tuleb ja sõidab nüüd meitele ja mängib ise me kullakestega:-)) Ütles, et käib nii kaua kui saab ja ma olen nõus, et ta vahel ei saa ka:-)) On see mees, mis ta on, aga ämmaga on mind õnnistatud!
Täna juhtus nii, et meie hooldustöötaja asendaja jäi haigeks, aga töötaja ise haigestus nii ammu, et seda ei mäletagi enam, kui ammu see oli... Ja mis teha? Mina kui nende kamandaja vurasin aga koju, tõmbasin seksikad rohelised tunked jalga ja hakkasin siis memmekesi läbi käima.. Oi, kui koba ma olen: vett ei oska ka korralikult kaevust võtta, lödistasin jalad märjaks ja kastsin kindad ämbrisse, ei teadnud, kuidas kellegi solgipange tühjendada jne... Lõpuks sain ikka hakkama, kuhja tänusõnu ja imetlevaid pilke lisaks... Mõnes kohas tundsin end kui prominent: ikkagi tähtis tegelane ja tuleb puid tassima, oi taevakene küll!! Kõrgemini haritud hooldajaid annab kindlasti otsida:-))
Vot nii ja nii mõnigi valik tuleb lähemail päevil ära teha, aga eks ikka julgelt tuleviku suunas, mis muud:-))
Teistele ka, kergeid valikuid ja selget pilku:-))
