Loen Videviku sarja kolmandat lugu... Kuidas ma üldse selle raamatu otsa komistasin... Noh, Jansa ütles millalgi, et tema loeb ja millegipärast näeb mind selle peategelasena... Ajas uudishimulikuks... Ei teadnud loost midagi muud, kui et miskitpidi vampiiridega seotud... Hakkasin lugema... Ja sain aru, et jätan inimestele kohutavalt kohmaka ja üsna juhmi mulje... Ja arulageda... Aga lugemist ei lõpeta sellegipoolest:-)))
Täna on mu enese sees suur videvik... selline hämar, et tahaks tõmmata kerra ja ollagi nii... Natukene ehk nutta, teha pai ja kalli ja kõikuda küljelt küljele nagu vaimuhaige... Nii ongi... See algas juba öösel une pealt ja nii lohutamatu oli olla...
See oli nüüd see veel hullem hetk... Noh, oli sõbraga juttu, et tal kallim, kelle kaissu ei saa pugeda, sest teda pole läheduses ja läheks igatsusest lõhki... Mul abikaasa, kes magab samas koikus ja ei saa kaissu pugeda, kuigi lohutamatus ajab hulluks... See teine variant oli me mõlema arvates hullem... Ja ärge öelge, et kuidas ei saa?! Lihtsalt ei saa...
On see sügis, langevad lehed, töö ja lastemured? Ei tea... Küllap läheb üle...
7 comments:
Ma nägin yksöö unes tohutut, lohutamatut yksindust... kyll oli jube! Päevaajal saab oma tööde ja laste abiga iluste hakkama, aga unes tuleb, noh, huvitavaid momente ette...
Inimene on leidlik loom. Kui oma peres on keegi, kes sind tõrjub, siis kingid oma tähelepanu ja armastuse teistele. Hullem, kui pole, kellele...
Mis abikaasasid puutub,siis olukord väga tuttav, kusjuures teinepool ei soovi olukorra kaunistamiseks midagi ette võtta. Kõik olla ju niigi hea vms... aga 21 saj ei saa ega taha naine olla ainult mehe omand ning majapidamist teenindav isik. Meil on ju võimalus valida sõpru, tuttavaid, ning ka lapsed on intellektuaalsed olendid. (Minu vanemate abielus valitses täiesti vastupidine olukord ning suhtumine lastesse, seepärast tean hästi, mida kritiseerin:D)
Loodan, et leiad midagi, mis sind rohkem soojendab. Ka muusika on võimas psyyhika programmeerimise ning hinge ravimise aines. Kui meel läheb kurvaks/ärevaks, eriti õhtuti, siis panen mp3 pähe, & voodisse võtan ka musa kaasa!
Näe, jälle käis siin yks jummala võõras inimene kraaxumas. Aga ma ei saa sellise nukruse koha pealt vait olla & mõelda, et las kannatab. Ikka tahax midagi lohutavat ytelda ning mõttes teha 1 pai.
Kuidagi kurb sügis sel aastal... Vahel on hea korraks endasse vaadata, aga kui see vaatamine muutub igapäevaseks, siis ... tuleks ehk uus peegel leida, kui vanast enam asja ei saa.
Nohjah... mõnikord tuleb ikka selles hullus mustas augus ära käia, et õppida nägema elu helgemat poolt. Mina hiljuti käisin. Aga just tänu sellele oskan ma hinnata seda hetke, milles täna elan. Ja oskan hinnata siirust, ausust ja südamest tulevat lähedust, millest nii palju olen puudust tundnud. Soovin, et ka Sina leiad kedagi, kes SINUST hoolib! :))
Üldse on sügis minu meelest muutuste aeg. Tuleb neid siis, või mitte, aga eelaimdus ripub õhus ja on selgemini tunda, kui muul ajal.
Ja, noh, minu meelest on ainuke alati kindlalt töötav tegutsemisviis: vaatad endasse. Ja veel sügavamale. Ja siis selle taha, sinna, kuhu pole kunagi julgenud piiludagi. See töö ei lõpe kunagi, aga on ainus viis leida tõelist hingerahi ja rõõmu. Sellist rõõmu ja rahu, mis ei kao enam kuhugi ja kuhu hakkavad sobituma ka need, keda sa oled igatsenud.
Ja pai ikka ka!
Noh, kui nüüd jätta välja peategelase kohamakus, arulagedaks ma teda ei nimetaks...siis võiks ju ühiseid jooni leida?! Kas alustasidki 3.osast?
Muidu kalli ja pai Sulle!!!!
Ei alustanud kolmandast...
Ikka esimesest... On jah sarnaseid jooni...
Post a Comment