Läheb Moor lastega Elvasse... Lapsed ratastega ja Moor kondimootoriga sabas... Märkavad pea, et Miu kaasa tulnud. Moor ei viitsi tagasi minna ja otsustab kassipoega erilise hoolega silmas pidada...
Läheb tee surnuaiast mööda, seal kogu tähelepanu autoteede ületamisel... korraga saab Moor aru, et Miu on kadunud... Kus täpselt maha jäi, ka öelda ei oska... Täitsa jama, kaks kassi ühel hooajal ära kaotada on ikka õudne küll!! Tehakse linnatiir õndsalt ja suundutakse sama teed tagasi, sest ÄKKI siiski õnnestub leida kadunud kassike...
Kalmistu juures hakkab Moor hüüdma... Ja Miu - tark loom, hüüab vastu, ikka miu ja miu... Moor otsib, uurib, kuuleb häält, aga loomakest ei kusagilt... Peale pikka põõsastes hüplemist tõstab Moor pilgu ja tuvastab hallikirja karvapalli kõrgelt-kõrgelt puulatvade kandist... Kutsumise peale teeb Miu niiiii haledat häält... Aga alla ei saa...
Moor helistab Töllile kui oma tugevale ja targale toetajale... Et kas päästeamet tuleks välja ja kas pean selle ise kinni maksma? Tema ei tea ja ütleb, et istugu aga puu otsas, kui alla sajab, küll koju tuleb...
Moor seda ei usu... Kiisu alles tita, kodunt kaugel! Vat ei tulnud siis talle pähe sõber Agurile helistada...
Igatahes annab Moor telefoni lapsele ja hakkab ronima. Enne veel kindlad juhtnöörid selle kohta, et kui emme kukub alla ja enam ei liiguta, siis helistagu issile, ja kui emme enam puu otsast alla ei saa, siis helistagu ka issile... Et siis saab Töll päästeametisse helistada ja teatada, et naine puu otsas ja alla ei tule!
Ronib Moor, ronib, hoiab küünte ja hammastega tüvest kinni, murrab oksi, kriimustab silmnägu, lehvitab möödasõitvatele autojuhtidele ja loodab, et nood vähemalt sellesama puu otsa ei sõida, kui sellise kõvera kaelaga roolima peavad... Lapsed ergutavad puu all tõmmates endale surnuaialviibijate tähelepanu: emme, super, Sa oled nagu ämblikmees, tubli emme! Saab kassi kätte ... võta see elukas või hambusse... Kass õlale istutatud laekub väsinud Moor maapinnale, võtab vastu laste ovatsioonid ja värisevi jalu suundub kodu poole...
Teinekord võtab luua kaasa, kui uitama läheb:-))
4 comments:
Tegelikult kui hoolega puulatvu uurida, siis jõuab peagi järeldusele, et ükski kass pole veel puu otsa surnud. Muidu oleks ladvad kassiluukeresid täis.Teine asi muidugi kas ta pärast koju oleks osanud tulla. Päästeametis aga sai omal ajal "kassipäästmist" tehtud küll. Kahju et sa ei helistanud, ma oleks hea meelega tulnud pilti tegema :)
Pöööö!
Kohe hea lugeda üht sellist lugu pärst Talinna-seiklusi! Rõõm sinu üle!
See juhtus küll enne, aga näed kirja pidid ikka pahad asjad varem saama, et kergem hakkakas:-))
Post a Comment