Eelmine aasta oli huvitav. Selle aasta algus andis aga silmad möödunud ajale ette...
Eile käisin vaatamas ühte korterit. Siira sooviga see osta. Paneelmaja neljatoaline. Mulle ja kahele pojale...
Laenukonsultandid andisd üksteise võidu lubadusi... Kõik nagu sobis. Juba sisustasin mõttes ja panin tapeeti...
Ja siis tuli see tunne!!!
Ma ei taha, et poisid peaksid sirguma Kasteheina asemel suures majas... Ma ei taha kuulata naabrite möllamist ja pidevaid uksepauke... Ma ei taha saada oskas sadade silmapaaride igapäevasest uudishimust...
Ma soovin suvehommikul öösärgis õue minna ja muru sisse pista kõik kümme varvast.... joosta paduvihmas ümber maja ja rimuda koeri... kasvatada piparmünditeed, mida koos sõpradega talvel juua... püüda Kaarliga tiigist kala.... mõõta üleujutuse kaugust majast silmade ja sendimeetriga... lasta poistel ehitada puuonne ja kaevata välja dinosauruseluid... lugeda võrkkiiges raamatuid... unistada saunast ja keldrist...
Küpsetada kaneelisaiu, mille lõhn täidaks maja koos laste naeruga...
See tunne.... see tunne.... nagu oleks maailm ära võetud... Nagu kukuksin ja teaksin juba kukkudes, et jalule ei saa enne igaviku lõppu...
Palusin õhtul Tölli, et ta läheks ise ära, laseks minul ja poistel jääda. Kaua rääkisime, ilma erilise kiusu ja vihata. Kalkuleerisime, mõõtsime, jagasime ja arutasime...
Lõpuks lubas ta minna. Esialgu kaheks kuuks. Samal ajal tegeleme oma suhtega ja siis vaatame, mis ja kuis edasi saab. Kas on veel lootust leida teineteisest midagi, mida hetkel silmad enam ei näe, kõrvad ei kuule...
Tõotab tulla taaskord eriti huvitav aasta... Keegi vist needuse peale lausunud...
Ilusat teile, sõbrad! Ärgu olgu te elu liiga huvitav!
PS! Olen täiesti teadlik, et paneelmajal on ka omad eelised, olen saanud mõlemat proovida ja tean, mis on mulle parim...
15 comments:
Q tydruqt saab vee korteris toas kinni hoida, sest ta pole nii suure liiqmisvajadusega q poisslapsed, siis 2 poega tubaste eluviisidega harjutada on võimatu.
Seda enam ,et tulemas on energiakandjate-alaseid kriise lähemate aastate jooxul - & siis on kortermajades absoluucelt kõiges kaubandusest sõltuv rahvas käpuli - pole ruutmeetrit maad, qs omale kartulit kasvatada jne. Sinu soov isikliql kastemärjal rohul astuda on sygavam mõte - MAA, mis halbadel aegadel suudab sind toita & mec, qhu varjuda. Mul on see hoolimata linna-aastatest veel väga värskelt nn geenimälus tänu vanemate & vanavanemate sõjaaegsetele & -järgsetele aastatele ning nende igapäevakäitumisest tugevalt paistvale qnagise surmahirmu mälestusele.
Meie maja on ysna jubedas olukorras, qna abikaasa ei tunne majaehituse ega muu arendamise-parandamise vastu raasugi huvi, aga ma ei kahece - kopikate eest maja myynutena ning pangalaenu abiga asemele ostet korterist olexime täna juba mõnda aega ilma.
Kaaren, veendunud maakas.
saab küll poisse samamoodi ülearu tubasteks harjutada nagu tüdrukuid. iseasi, kas seda vaja on. kas arvuti taga istuv poiss või tüdruk on parem variant kui muru kündev?
poisid on liikuvamad reeglina seetõttu, et sellele on vastav sotsiaalne tellimus ja neid lastakse rohkem ja kaugemale liikuma.
poiste ja tüdrukute erinevused hakkavad tõeliselt arenema alles teismeeas, kui testosteroon sõna saab
Ma arvan, et sa teed väga õigesti, kui kuulad oma südant. Kellegi teise mõte ega nõu ei saa Sulle anda nii head vastust, kui Sa ise. Ja mina toetan iga Sinu otsust, alati.
Mäletan su paari aasta tagust tõotust, et sa Kasteheinalt iial ei lahku. Lugesin nüüd ja kurb oli mõelda, et unistused ei pruugi alati täituda. Ja seda parem oli lugeda, et te suudategi suhelda "ilma erilise kiusu ja vihata".
Küll aeg annab arutust, olgu siis tulemus milline tahes, küllap te jõuate sinnamaale, et parima lahenduse leiate. Nii poistele kui endale.
kui on armastus, elad ükskõik-kus ja oled ikkagi õnnelik. murelikuna on raske olla kusagil, mis ei ole su esimene valik. uus algus on uus algus - mõnel settivad mõtted uues keskkonnas, mõnda ei sega mälestused ja mõni tahab hoopis kuhugi kaugele ära... jõudu igatahes ja jaksu ära kannatada hirmsad ajad. kui ei ole enam kiusu ja viha, võib olla mõnikord veel üksikum.
Milline keeruline olukord!
Täitsa loomulik, keegi ei tahaks nii vahvast kodust lahkuda, nagu Kasteheina on...
Mina ise ei suudaks iialgi üksinda maal elada ja majapidamisega hakkama saada. St: suudaks võibolla ka, aga mis hinnaga, sellest ei taha mõeldagi. Üksikul naisel, ma arvan, on raske toime tulla kogu selle lumelükkamise, muruniitmise, veetorude, kütmise ja muuga. Kutsetöö ja lapsed pealeselle.
Mees on tarvilik riist majapidamises, ehkki tema pidamine on tülikas ja läheb emotsionaalselt kole kalliks.
Kahjuks pole ta ka pesumasin, et vahetaks energiasäästlikuma mudeli vastu välja...
Ja mina tahaksin korterisse.
Tean nüüd et unistada on ilus, aga kui ma ei saa maja pidamisega hakkama, ei suuda põrandaid soojustada, laeplaate panna ja aiavõrku venitada siis pole sellel mõtet. Olen juba liiga vana, et elada põrandata, WC-ta, vannitoata, laeta ja lihtsalt unistustega. Siis juba parem reaalne korter, sest tapeetimisega saab isegi minusugune siidinäpp toime :))
Kas ahiküttega kortermajas ei ole samuti torude jäätumist, puude tassimist/hankimist, lume kühveldamist jm? Mastaabid ilmselt natuke väiksemad ja vastutus mingis osas naabritega jagatav... Njahh... Moor kui eesel jõllitab ja ebaeeslilikult pobiseb - matke mind või majaga....
Torude jäätumist pole majas, kus vett vinnatakse pangega kaevust.
Ma tean hulgaliselt naisi,kes elavad üksi (meheta) majas, mõni ka linnast väljas. Elavad, saavad hakkama. Igasuguseid kavalaid süsteeme on toimetulemiseks, kui meest kohe käepärast majapidamises pole. Näiteks on toruküsimuste jaoks võimalik leida tore äriline suhe mõne väikefirma või asjaliku erategijaga. Ma ei usu, et kõigi mugavustega korteris elamine odavam tuleb, kui kõike kokku arvestama hakata. Kui süda on seal metsaveeres, tasub ikka pingutada ja püüda selle nimel, et süda rahul oleks.
Raske koormaga hakkama saada on vaja häid sõpru ja neid jagub sul. Nii et saad hakkama majaga küll ja poisid varsti selle eas, et ei lasegi sul murutraktori otsa ronida vaid teevad ise ja rõõmuga. Ja küll teised tööd ka tehtud saavad ega igapäev ju ka ületamatuid töid pole. Usun et oled ka enne teinud töid mis maja juurde kuuluvad igapäevaselt...edu ja meie abi leiad linna lähedalt..:-)
lubage vaielda - poisid & tydruqd siiski on veidi erinevate iseloomude & fyysiliste vajadustega. Ka meie majapidamises, qs on erandliqlt horisontaalasendit armastav mees & igal võimalusel jahilekippuv naine - aga väikesed, rikqmata lapsed tahavad igal võimalusel qskil ronida, midagi harutada, millegi sees songida, uurida erinevate substancide omadusi, käitumist &ne. &ne. Q puudub väliseluruum, qs nendex moodsa olme suhtes destruktiivsetex tegeustex lastel võimalusi ei anta, siis muudex käelistex tegevustex tööga kurnatud esivanem lihcalt ei anna võimalust - kesse ikka viicib lapsele pärast tööpäeva õpetada treimist, jalgratta ehitamist, freskotehnikat... ennem saadad lapse õue mudaga mängima, kraavikesi kaevama või muru niitma (meie lapsed nt suvel korjasid aqaariumikaladele lehetäisid & sääski isegi, pygati põõsakääridega muru & oli muidki huvitavaid & exklusiivseid õuetegemisi)
See, kas su toal on puhas eurolagi või papi Romaanovi-aegne pudeneva värviga krohv, on tegucemishimulise lapsisiq jaox väheoluline.
Nagu ma olen aru saanud, on Kasteheina juba vagagi heas olmelises korras & lastega pere jaox elamiskõlblik. Q kodus qrjax läinud mees kaugemale minnes rahuliqmax on länud, siis seda parem teile kõigile & ka Kasteheina ajaloole eelkõige, sest meie tuleme & sureme, aga maa jääb.
Kaaren.
Sel üksi-hakkamasaamise teemal võib vaidlema jäädagi ja õiget vastust polegi olemas. Igaühele oma.
Isiklikult mina olen ühe väga tubli ja kõigega üksi hakkamasaava ema laps ning otse loomulikult teen seetõttu vastupidiseid valikuid. Liiga hästi tean, mis selle tubliduse hind võib olla.
Needustesse ma ei usu, täpsemalr, elu ja selle õppetunnid tunduvadki vahel nagu... kui mitte needus, siis vähemalt tüütus ja ebaõiglus.
Miks ei võiks elu olla kergejalgne tantsisklemine kõigekallima kaisus päikseloojangu poole...?
sellepärast, et me elame laiuskraadil, kus kehvad suusailmad valitsevad vaid umbes 6 kuud aastast ja ülejäänud aja veedame minijääaja küüsis
jahhh...keeruline olemine, pead lihtsalt ise teadma, mis tahad ja kus såda kutsub,sellega nous...et
kui on armastus, elad ükskõik-kus
Taname huvitava blogi
Post a Comment