Monday, August 17, 2009

Ma armastan Sind!

Kui tihti seda öeldakse? Kas ja kuidas selliseid tundeid üldse väljendada?
Mäletan end kunagi maigutavat peale filmi Anna ja kuningas vaatamist. Mitte korda ei räägitud armastusest, kuid tunded olid nii tihked, et lõika või noaga...
Kunagi oli see oluline... KUULDA, et armastab....
Nüüdseks on olulisem... TUNDA, et armastab...
Ma tõin Su lemmikkoogi
kas tunned, kuidas maikelluke lõhnab?
ole hea, võta vihmavari kaasa
siin on Sulle tekk - et külm ei hakkaks
kas ma võin pea Sulle sülle panna?
ma ootasin Sinuga kohtumist
mu uks on alati lahti
Su silmad on nii ilusad
parandasin Su kaelakee ära
panin katkise trepi alla telliskivi, et Sa luid ei murraks
istu mu lähedale
lähme/teeme/oleme koos
see on nii hea, mida Sa teed
räägi, kuidas päev möödus
kuula, kuidas mul läks
istu veel viivuke
olen alati olemas (ja siis ollagi)

Ja eks ütelnud vanad eestlasedki Pulli asulas - kui sõnad ja teod lähevad vastuollu, usalda tegusid...
Eks igaüks vist tahab tunda, et teda armastatakse...

6 comments:

Lendav said...

Sõnadel on siis mõte, kui neid öeldakse õigel hetkel ja õige tundega. Siis on see võrdväärne armastava teoga. Mina neid sõnu ikka kuulen, mitte harva, samas alati tundega öeldult ja tegudega kinnitatult ja need ajavad mind iga kord nutma. Ikka veel. Ja minu jaoks on see täiesti uus kogemus, et ei ole vahet, kas mina ütlen või mulle öeldakse, et armastus on, tunne on täpselt sama.

Minu jaoks (kes ma olen lõpmata ebakindel inimene) on need sõnad kinnituseks, et mind püütakse kinni, kui ma kukun, et mul pühitakse pisarad, kui ma olen õnnetu, et ma ei pea iial olema lõpmata üksildane. Et mul on oma koht siin maailmas ja ka mind on kellelegi vaja. Inimesele, keda ma armastan.

Aga tühje sõnu, mille taga ei ole ei tunnet ega tegu, pole tõesti vaja.

Kudzu said...

Vahel pole sõnugi vaja. Lihtsalt näed, kuidas Sind vaadatakse sooja, armastava pilguga, mis kaitseb ja hoiab nagu emasüli, mis haarab endasse ja kinnitab:"Sina, Sina oled mulle maailmas kõige kallim!". Ja ma ei väsi imestamast, kuidas ometi, kuidas siis nii - kas mina tõesti olen väärinud maailma kõige suurema kingituse, kümme aastat armastust?
Sooja pehmet armastavat suvelõppu, Moorike!

Anonymous said...

Ei tea, mis maailmades me qmbki elame, aga mulle pole 35 eluaasta jooksul öeldud mitte yhtegi mainitud lausetest. Millalgi tundus, kyll, et tahax ka isase suust ilusaid sõnu qlda, mõnuleda kellegi iha päikesepaistes. Tagantjärele võix öelda hoopis nii - sõnad ei maxa, vorm qlub maha ning järele jääb karkass, kõle, roostes ning sageli alatu. Pehme & soe on sinu enda sees ning kellegi teise suust & silmist seda otsida ei maxa.
Trv Kaaren, kelle ilus maailm on tema peas

Metsamoor said...

Eks ma üha enam seda mõtlengi, et sõna kui selline on tühi... Miks me üldse räägime?

kaaren said...

Ikka sellepärast, et jagada kohustusi, edasi anda infi, mis muidu telepaatilisel teel ei tyki levima, ning täpsustama kehakeelt. Kuipaljuke ikka on inimesi, kes armastavad seisundites, mis sõnu ei vaja, pidevalt hõljuda... seisund ei vaja sõnu, neid on vaja ikka tegutsemiseks, veel parem kui KOOStegutsemiseks. Meie valik, kas me soovime vahetada-kogeda häid, kokkuleppivaid, positiivselt trygivaid sõnu, või nõuame, õiendame, hävitame, haavame. muide, kes kasvatab väikesi lapsi, sellel on tavaliselt ysna suur heade sõnade sõnavara (ma ei räägi siin põhimõttelistest vägivallatsejatest), miskipärast läheb suur osa sellest kaotsi, ka laps unustab ning omandab sujuvalt vinguva/nõudva/õiendava kõneviisi. Mulle aga meeldib aeg-ajalt oma lexika yle vaadata, ikka pereliikmete kasux. Soovin meile kõigile palju häid sõnu!
Eelmine, pessimistlik komm käis selle kohta, et meie elus on sexualism ning selle erinevad avaldusvormid tugevalt yle hinnatud. Tegeliqlt peax perekonnaõpetuses õpetama noortele mitte ainult ohutult rongi hooramist, vaid kuidas teise sugupoolega nt koos midagi ehitada, teise inimese iseärasusi arvestades temaga koos probleeme lahendada jne. jne. Egas mul pole sellest kahju, et suren ilma tundide kaupa palavaid armusõnu kuulmata:D, lihtsalt selle mehega, kes õpetab mulle auto käigukasti remontimist & myyri ladumist, on tyki maad meeldivam koos vegeteerida:)

Anonymous said...

Mulle piisaks armastatuna tundmiseks sellest, et mulle avatakse autouks. Seesama lihtne liigutus võib tähendada nii palju, et sõnad ja võileivad võivad olla ka minu poolt.