Kui ma olin väike tüdruk, no vast algklassides käisin, andis elu esimene päris sõbranna ja naabritüdruk Kadri mulle kaktusepoja. Kole okkaline tüüp on ta (mitte Kadri)... Aastal, mil lõpetasin gümnaasiumi näitas ta mulle oma esimest õit, kunagi veel korra ja edaspidi ei ole tal olnud jaksu õisi välja ajada, vaid pisikesed pehmed nupukesed, mis peagi kuivavad ja küljest kukuvad.... Eelmisel aastal istutasin ta ümber, võtsin pojakesed külje alt ära, seadsin ta koridori, kus suvel rohkem päikest ja talvel jahe, kevadel lükkasin ta majast välja värske õhu kätte... ja palun: 
Hetkeks on ka viies õis avanenud ja no see on lihtsalt imeilus, ütleks võimas - nagu ütles Rassu, kes ei suutnud kuidagi uskuda, et see juba kaktus võib midagi sellist enda seest välja ajada...
Ehh, ei tasu pealispinda liialt usaldada.
Igatahes täna õhtul etendus Agustikuu teemaja ja esmaspäeval on ootamas Happy go lucky Cinamonis. Seal üldse mingi toredate filmide nädal alates laupäevast kl 19. Vaata www.cinamon.ee
Laupäeval tahaks minna setusse http://www.mikitamae.ee/setokuningriik/ Oleme seal ämmaga juba pikka aega igal aastal käinud ja noh, tore on:)
Nii palju kohti on, kuhu tahaks minna ja asju, mida teha ja kodus tahaks ka ju olla, peenra lõpetada ja sisustada, koeri sügada jne.
Ilusat kõigile!
4 comments:
Ma loodan ka Setu Kuningriiki külastada, kuna meil on vaja maal muru niita ja alustada ettevalmistusi ehituseks. Äkki kohtume Luhamaal!
Aga kaktus on tõeliselt võimas. Kui tal poegi üle jääb, siis mina olen huvitet.
Teie sääsetõrjevahendid on meie autos ja minu kingad vist jäid maha... No ei ole seda va mälu enam, eksju, ikkagi aastatuhanded elavad seljas.
Kuidas Potteri film meeldis?
2,5 h on üsna pikk aeg, mulle üsna meeldis, aga vaimustusest nõtkuma nagu ei võtnud:)Möllu oli vähevõitu...
Mul on ka üks selle kaktuse sugulane kodus. Praeguseks 17 aastat vana ja jätkuvalt hea tervise juures.
Aga minu taimel on isegi kaktuse kohta erakordselt tige iseloom. Kui tema kõrvale asetada mõni teine toalill, jääb see kasvus kängu ja sureb lõpuks hoopis ära.
Igal võimalusel haagib see õel sukulent oma okkad rõivaste või kardinate külge ja kukutab ennast kolinal kõige potiga põrandale. Et mina saaksin mulda ja kilde koristada...
Tema okkad lähevad ülikergesti sõrme ja tekitavad valusat põletikku.
Õitsema on ta nõus ainult kõige päikselisema aknalaual ja juhul, kui ta on seal üksi. Armastab sigaretisuitsu...
Vaat selline iseloomukas taim.
Post a Comment