Miks ma üldse ei kirjuta?

No uskuge mind, ma mõtlen pea iga päev, midagi lahedat ja huvitavat, mida oleks vahva teistega jagada, aga...

Minu üks tavaline teisipäev, nagu täna näiteks, näeb välja selline:
6.30 hakkab Roosi puuksutama ja vigisema, ärkame ja läheme alla. Vahel tuleb Siim ka koos meiega ja tahab ka süles olla, niisiis taarun trepist alla üks laps ühel, teine teisel puusal, käes ööpott... Mees tuleb appi, kui ta just dushi all ei ole (mõelge, ta peseb ennast iga päev!).
Lotte multikas käima, Roosi põrandale, mängima, ja suuremaid lapsi äratama. Mees on teinud pudru (!) ta on supermän küll. Lotte kõrvale pistan Siimule pudru suhu, sest lasteaias ta veel ei söö eriti ja ma ei raatsi last näljas ka hoida. Vahetan Roosi mähku ära. Otsin endale riided selga, kammin, kui jõuan, panen Siimu riidesse, Roosile toidu valmis, korjan kolm poissi masinasse ja 7.45 sõidame minema. Esimene peatus, valge koolimaja. Tadaaa, Rassu. 13 aastased ei lehvita ega kallista kooli juures... Hmmmm
Teine peatus, vana koolimaja. Tadaaa, Kaarel. 11 aastased lehvitavad... Hmmmmm :). Kolmas peatus lasteaed. Tagaistmelt kostuvad solvunud mühatused ja üminad. Teen entusiastliku näo pähe ja laulan reipalt, kuidas me läheme lasteaedaaaaa, teiste lastega määängimaaaa... Nüüd ta enam ei röögi, ainult ühmatab. Ajame teineteist aia hoovis taga ja mängime veidi peitust. Riidest lahti, kallimusipai (kaheaastane teeb seda kõike lustiga, hmmm:) ja emme läheb, kuulen kisa, tagasi ei vaata...

8.15 jõuan koju, mees kiirustab tööle. Roosile piima, mängime ja kudistame sel ajal, kui ma teise käega hommikusööki sisse ahmin ja kl 9 läheb Roosi tuttu. Õue, teeme tiiru, jalutan mööda metsa ja ümisen äiu-äiu jne. Preili uinub (järjest suurema vastupanuga, muideks, vahel enam ei uinu ka!).

Toas - pesumasin tööle, heal juhul juba tõstan asju masinast kuivatisse (jeeeee, ma armastan seda masinat!), nõudepesumasin tööle, hakkan kuivi riideid sorteerima ja kappi panema, mänguasju sorteerima, käsitsipestavaid nõusid ja tööpindu puhastama (jaaaa, seda on võimalik meie peres teha IGA PÄEV).
Siis mõtlen, et käiks arvutis... Ja täna ma jätsin eelmise lõigu vahele ja olengi juba arvutis. Üldiselt kostub peale 3 minutit beebimonitorist vääks ja ma jooksen alla Roosit tuppa tooma. Kell on nii 10.15. Roosile piima ja mängimist, hakkame koos lõunasööki ette valmistama... Midagi koorida, midagi moorida...
kl 12 läheme Siimule järgi, vahel 12.15 ka:) On väike mänguvõimalus, eksole:)
Siim on aiast tulles alati väga rõõmus, musitab Roosit ja kallistab mind. Tuleme koju, sööme kõik kolm lõunat (noh, mina vahel ei söö, sest pean teisi toitma). Siis panen nad kaheinimesekärru ja lükkan lõunaunele... Roosi jääb kohe magama, Siim tunni pärast. Lükkan käru akna alla ja lähen sööma. Poole portsu pealt kostub monitorist kutse - Roosile aitab küll unest...Tassin neiu tuppa ja olen temaga koos tegus ja rõõmus, püüan söögi ka ära süüa, aga ta vaatab mu toitu juba nii aplalt, et piinlik hakkab...
Siis hakkavad koolipoisid laekuma, tahavad süüa, vahel õpiabi, trennitransporti, oma kadunud asju jne. Teeme väikestega veel tiiru õues või sõidame ämma juurde, kus saan tassi kosutavat ja tuimestavat piimakohvi. Kl 19 on õhtusöök, vannitamine, tudumultikas ja tuttuminek. Mees on suurte poistega trennis või ise trennis, seega pean kaks pisemat ise maha maadlema. Kl 20.40 on saabunud hetk, kus nad mõlemad nohisevad... 20.45 saabuvad suuremad. Süüa, särki jne. Esimesel võimalusel poen voodisse, vahel saab unest võitu võimalus rahus duši all käia... Voodisse, uni ei tule. Mõtlen tegemata kodutöödest!!!!! Jään magama. Kl 22.30 tahab roosi süüa, 23.40 tahab ta kaissu, kl 1 tahab Siim pissile, kl 4 tahab Roosi süüa ja Siim kaissu üheaegselt, kl 6.30 hakkame otsast peale:)

ja ometigi pistan ma sellesse surimurisse mõne vahva külastuse, küpsetuse, meisterduse jne. See polnud hala, see oli tempo kirjeldus. Mulle meeldib mu elu ja mulle meeldivad mu lapsed ja pere ja kodu:) Lähen nüüd ja vaatan, mis need pesud seal all teevad:)

Ikka teie moorike:)

Kooseluseadusest

Noh, eks ma ka siin metsas aeg-ajalt ikka kuulen, mis mujal maailmas toimub ja imestlen selle üle, kuis küll on võimalik nii palju jama tekitada. Ja millest siis? Lihtsalt vabadusest ise valida, kuidas oma elu elada.

No ja ma olen kaunikesti salliv ja seni kui kellelgi haiget ei tehta, seni, kui kõik osapooled on ise vabast tahtest nõus liidus olema - aga palun! hetkel püsigem ehk siiski liigi piirides, eksole:)

AGA kuna ühiskonnal on üldiselt inimesele päris palju nõudmiseid - mees olgu tänapäeval edukas, ajagu pappi kokku, olgu armastav pereisa ja koduväliselt aktiivne. Naine sünnitagu palju lapsi, tehku kiiret ja kõrgelennulist karjääri, hoolitsegu majapidamise ja laste kasvatamise eest ning andku oma panus kogukonna arengusse. Mõlemad leidku veel aega enese vaimsete väärtuste ja sisemise ilu arendamiseks.

No kuulge - kahest inimesest jääb ju ilmselgelt väheks. Palun kooseluseadusesse teha paragrahv ka suuremate kooseluliste koosluste registreerimiseks, kui seda on paarisuhe. Kui ikka kõik on nõus ja soovivad üksteise ees kohustui, vastutust jm jagada, siis peaks saama seda ju ka reguleerida? Ja kui siis ongi kolm naist ja kaks meest või mis iganes suhtes see hulk on, miks mitte ka lihtsalt neli naist või meest, kes arvavad, et nii on hea ja täisväärtuslik elu, las saab see kooslus ka endale õigused ja tunnustuse kui kaasaegne perekond, mis vastab kaasaegse ühiskonna ootustele ja vajadustele.

Njahh, muidugi ma ei hakka parem ette kujutama, milliseks kujuneksid inimsuhted ja mängureeglid mõnes suuremas koosluses, kui duetiski on dissonantse ja mittemõistmist sageli rohkem, kui mõistmist ja tuge, kuid mine, tea...

Möödas

see kriis siis taaskord. Mina sain targemaks... Ma ei tea, kas teine ka sellest midagigi õppis:) Ja no MUIDUGI olin mina see, kes esimese sammu astus, sest mulle rippuvad ja lahtised ja kõlkuvad ja lohisevad asjad ei meeldi:) Aga nüüd naudin sügise ligihiilimist, vaatan vihma ja silitan kõhtu:) Kasvatame Siimu puri (kuri)hambaid. No ja muidu on hea...

Kriis...

Ei, mitte minul... Mehel... Ja seekord olen otsustanud mitte poolele teele vastu minna, mitte paluda andeks asjade eest, mida ma teinud ei ole ega tunda endas süüd, et olen selline nagu olen... Ja las ta siis saab iseendas selgusele ja tuleb siis, mis tuleb... Temal on tema elu ja minul minu oma, kui saame jätkata koos ja see on meie ühine soov ja tahtmine, mis võiks olla parem, kui ei, siis saab ka hakkama...

Sest... mina tunnen ennast pingelisest mikrokliimast kodus nii rahuliku, õndsa, hea, sooja ja ilusana... Mis siis, et talje kaob ja varsti on raske olla nii kõhuli, selili kui püsti:) Ikkagi olen ma õnnelik ja rahulik ja toimekas ja hea, nii hea... No ja ikka ilus ka, seda ei saa mitte kordamata jätta...

Kallipaid kõigile ja tundke end sama võrratult:)

Suvi 2014

On möödunud nagu koduperenaise suvi ikka. Naudin väga vihma ja saan juba hakkama ka päikesega. Lustime Siimuga ja ohjame Rassut. Kaarel on esimesel kodustkaugel reisil:) Kuu aega Inglismaal. Ma tean küll, et riita hoiab ja hoolitseb tema eest vähemalt sama suure hoolega kui oma poja eest, aga ikkagi tuleb juba igatsus peale ja loeme siinpool päevi tema naasmiseni.

Kreetal käisime. See oli vahva:) Panen mõne pildi ka. Siim ja teised seltsilised nautisid täiega vett ja merd ja liiva ja päikest... Mulle meeldisid sealsed peeglid, need tegid mu väga ilusaks ja saledaks:)

Kodusolemisest ei ole mul veel isu täis saanud, aga täitsa tore on, kui vahel keegi midagi asjalikku küsib või sunnib ajusid liigutama, kui kolleegid läbi astuvad või sõpradega saunafilosoofiat saab teha:)

Jansa ütleb, et on inimesi, kes käivad külas ja inimesi, kes võtavad külalisi vastu. Meie kipume need teised olema, sest olgem ausad - kui paljud ikka peaaegu neljalapselist karja endale külla ootavad:) Kasteheinal on aga väratid valla ja sanna saab soojaks paari tunniga. Kõik head on oodatud, andke vaid tulekust nõksa ette teada:) Kallipaid ja sööge ohtralt sõstraid:)

Ahjaa - ma ei pea olema kellegi prügikast (ega liivakast) ja ei kavatse seda ka olla:) Lasen vabaks selle inimese ja tema negatiivsed kiirgused:) lalalaa ja shallalaa:)

Ehh:)

Kuna ma raali rüppe nii harva satun, siis luban, et püüan vähemalt siia midagi kirja panna: http://oodatessind.blogspot.com/

Pere võyab kogu mu aja ja energia ja nüüd on enesega eriti palju tegemist:)

Kallid ja ilusat jahedat suve soovides...

Uskumatu...

ma polegi sel aastal midagi kirja pannud... Võiks ju mõelda, et mis sel koduperenaisel ikka öelda on, hea, et oma kaka-mähkujuttudega siis internetiavarusi ei rüüsta.... AGA tegelikult olen ma kogu aeg nii hõives sellelsamal paaril hektaril ja perega koos....

KUI saab aega, siis ma kirjutan
Siimust, kes on juba aastane vigurivänt...
naise kehast kui müstilisest masinavärgist
kokkamisest
saunast
sõprusest
armastusest....

Ilusate kohtumisteni!!